Suunanäitaja KKK

Print
Siia oleme koondanud infopäevadel sagedamini esitatud küsimused. 
*Vastused avanevad tekstil klikkides.
 

2015. aasta sügisel toimunud "Suunanäitaja-nõuded e-kauplejatele" esitatud küsimused ja vastused

Ettevõtja võib raha tagastamisest keelduda seni, kuni tarbija on asja tagastanud või esitanud tõendi, et on asja tagasi saatnud./slaidilt/ Kas võin oma tingimustes märkida, et tagasimakse tehakse alles siis kui tagastatud kaup jõuab kauplejani?
VÕS § 56-1 lg 1 : Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. 
Kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja VÕS § 111 alusel keelduda 56-1  lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ettevõtjal ei ole käesolevas lõikes nimetatud õigust juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale ise järele tulema.
Ettevõtja peab tarbijale tagastama raha kauba ja kättetoimetamise kulude ulatuses 14 päeva jooksul taganemisteate saamisest (varem 30 päeva)./slaidilt/ Millisest hetkest täpselt hakkab lugema 14 päeva?
Taganemisavalduse kättesaamisest ( VÕS § 56-1 lg 1)
Millisest hetkest hakatakse raha tagastamine aega lugema kui defektne toode on tagastatud ja defekt tuvastatud?
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mh taganemist. Lepingust taganemise korral toote defekti tõttu kohaldub seaduse üldnorm tagasitäitmise kohta( VÕS § 189 lg 1) Selle kohaselt peavad mõlemad lepingupooled tagastama lepingu alusel üleantud samaaegselt. Seega kui ostja on toote tagastanud, peab müüja tagastama raha mõistliku aja jooksul. Toote defektsuse tõttu taganemise korral ei määra seadus kindlat tähtaega, nagu see on ettenähtud konkreetse põhjuseta taganemise korral (VÕS 56 lg 1; 56-1 lg 1).
Milline on tarnetingimustes tagastamise kätte toimetamise kulu kui klient kasutab tagastamisel postiteenuse koodi võimalust, mida ettevõtja tegelikult ei ole pakkunud?
See on juba e-poe pidaja ja transporditeenuse osutaja vaheline küsimus. Kaupleja peaks transporditeenuse osutajaga sõlmima lepingu, mis vastab tema vajadusetele ja võimalustele. Praeguses olukorras jääb ka tarbijale ekslik mulje, et tagastada saab tagastuskoodiga ja kaupleja kulul. Tarbijale tuleb anda selge ja arusaadav teave kulude kandmise kohustuse kohta. VÕS 56-2 lg 3 kohaselt on võimalik kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud jätta tarbija kanda, kuid tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest.
Klient helistas, et soovib telefonitsi tellida prilliklaasid, mida on juba varemgi tellinud. Kas see on müük sidevahendi teel?
See ei ole telefonimüük, kuivõrd müük on toimunud tarbija algatusel, praegusel juhul nö. jätkutellimusena. (VÕS § 54-2 lg 3)
Tarbija ostab kinkekaardi kingib sõbrale, sõber ostab kleidi, mis talle ei meeldi ja ta  tagastab selle. Kas kaupleja peab tagastama raha?
Kuna kleidi ost sooritati kinkekaardi eest, tuleb tagastada lepingust taganemise puhul kinkekaart. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantud esemeteks on kinkekaart ja kleit.
Juhime tähelepanu asjaolule, et lepingutingimustele mittevastava (st. puudustega) toote tagastamisel kauplejale, peab kaupleja tagastama tarbijale raha kui on tasutud rahas. Kinkekaarti võib pakkuda üksnes tarbija nõusolekul. Seda seetõttu, et lepingulise mittevastavuse tõttu (puudusega toote puhul) ei ole mõistlik tarbija tehinguvabadust piirata ning mõjutada teda vastu võtma kinkekaart.
Kinkekaardid on ühekordse kasutusega. Kas tagastuskohustus on ostu summas või kinkekaardi väärtuses?
VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega peab kaupleja tagastama kinkekaardi, mis ostu sooritamiseks kasutati ning tarbija tagastama toote.
Kas e-kaupmees peab isikuandmete töötlemise põhimõte kirjeldusele võtma eraldi nõusoleku?
Kui e-kaupmees kirjeldab isikuandmete töötlemise põhimõtete all andmed, mis on vajalikud e-poe teenuse kasutamiseks siis võivad need olla kirjeldatud lepingutingimuste osana, millele klient annab nõusoleku. Eraldi nõusolekut võtta pole vaja.
Kui aga e-kaupmees soovib kogutud kliendiandmetega teha näiteks eraldi uuringuid või analüüse, peab sellisele tegevusele olema võetud klientidelt eraldi nõusolek.
Samuti peab eraldi nõusolek olema turundussõnumite, uudiskirja saatmiseks.
Kuidas käsitleda lepingutingimustes volitatud töötlejaid? Kui näiteks volitatud töötlejaid on palju ja need võivad tihti muutuda ja kui volitatud töötlejad on nimetatud lepingutingimustes, peaks justkui uue volitatud töötleja lisandumisel kliente teavitama uutest lepingutingimustest?
Lepingutingimustes võib olla viide eraldi lingile, mille alt klient volitatud töötlejate nimekirja leiab. Nii puudub vajadus igakordseks lepingutingimuste uuendamiseks ja klientide teavitamiseks.
Koolitusel tekitas elavat arutelu käsimüügis olevate tervisetoodete ja/või toidulisanditega kauplevate e-poodide delikaatsete isikuandmete võimalik registreerimiskohustus Andmekaitse Inspektsioonis. Nimelt sätestab isikuandmete kaitse seadus  § 4 lõige 2 delikaatsete isikuandmetena ka andmed füüsilise isiku terviseseisundi kohta. Sama seaduse § 27 näeb ette kohustuse registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsioonis.
Inspektsioon on arvamusel, et toidulisandite või teiste sarnaste tervisetoodetega kauplemise käigus ei edasta füüsilisest isikust tarbijad e-kaupmehele otseseid andmeid oma terviseseisundist. Seda enam, et tarbija võib osta toote kellegi teise eest. Inspektsioon delikaatsete isikuandmete registreerimist sellisel juhul ei nõua.
Kui aga e-kaupmees osutab lisaks tervisetoodete ja/või toidulisandite müügile  tarbijatele tervisealaseid konsultatsiooniteenuseid (kas e-kirja või telefoni teel) ning e-kaupmehe valdusesse tekivad tarbijate terviseandmed või haigusloo kokkuvõtted, on tegemist delikaatsete isikuandmete töötlemisega ja vastav tegevus tuleb registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. Vt lisa http://www.aki.ee/et/delikaatsed-isikuandmed.
Sisu

2015. aasta kevadel Tallinnas toimunud Suunanäitajal esitatud küsimused ja vastused:

Millised on toodete märgistamise ja kasutusjuhendite nõuded reklaamkingituste puhul? Elektroonilistel  toodetel kasutusjuhend on juba kaasas ingl. keelsena, tekstiiltoodetel kasutus/hooldussilt tootel.
Üldised nõuded märgistusele ja kasutusjuhendite kohustuslikule olemasolule sätestab  tarbijakaitseseadus.  See  reguleerib kauba/teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. 
Reklaamkingituste puhul üldjuhul on tegemist olukorraga, mil   tehingulises suhtes on 2 äriühingut ning üks osapooltest teeb tooted tarbijatele/klientidele kättesaadavaks. Kuivõrd otsest tarbija- kaupleja vahelist tehingut ei sõlmita, vaid jagatakse tooted lõppkasutajale nö tasuta, on TKSi nõude kohaldamine komplitseeritud. 
 
Seaduse sõnastuses  peab tehniliselt keerukal, ohtlikke aineid sisaldaval või kasutamisel erioskust nõudvale kaubal tootja  poolt lisatud kasutusjuhend. Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde ja olema üheselt arusaadav. Ameti tõlgenduses on kaupleja kohustus tagada eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu. 
Tekstiiltoodete puhul tulenevad nõuded majandusministri määrusest nr. 68. Määrusega kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt pakutavad ja müüdavad tooted oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt.
Kas reklaamkingitustel on nõutav CE märgistus? 
Kui reklaamkingituseks on toode, mille suhtes õigusaktist tuleneb CE-märgise nõue, tuleb seda järgida (nt. helkurid). CE-märgis on toote ohutusele ja nõuetele vastavusele viitav tunnus. Toote nõuetele vastavuse seadus (ning ka üldine toote ohutuse direktiiv )  toob välja erisuse: toodet, mis ei vasta nõuetele või millele ei ole tehtud vastavushindamist, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see toode on varustatud selgelt nähtava ja arusaadava teabega, mille kohaselt toode ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Esitluse ajal peab toote esitleja tagama ohutuse. Muudel juhtudel tuleb lähtuda põhimõttest, et kättesaadavaks ei tohi teha/ turule lasta ohtlikke tooteid. 
Kas on andmebaasid, kus tuleb tooteid enne müüki registreerida?
Puuduvad andmebaasid kuhu kaupleja peaks tooteid enne müüki registreerima.