Küsitlus Arhiiv
Meist
Riiklik tarbijakaitse on tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle. Eesti tarbijakaitse põhialused on kirjas tarbijakaitseseaduses.
Tarbijakaitseseaduses on kirjas ka tarbija põhiõigused:
- nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
- saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
- saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
- saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
- nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
- taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Tarbijakaitseseaduse alusel võib tarbija oma õiguste kaitseks pöörduda:
- kohaliku omavalitsuse poole;
- tarbijakaitseameti ja ameti juurde moodustatud tarbijakaebuste komisjoni poole;
- kohtu poole.
Tarbijakaitseseaduses ja sellest tulenevates õigusaktides esitatud nõuete täitmise järele valvab tarbijakaitseamet. Kooskõlas ÜRO ja Euroopa Liidu tarbijakaitsepoliitikaga ning tarbijakaitseseadusest tulenevalt tegeleb tarbijakaitseamet üksiktarbija, mitte juriidiliste isikute ja ettevõtjate probleemidega. Ameti esmaülesandeks on tarbija seaduslike õiguste kaitsmine ning tarbijate huvide esindamine.
Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses. Lisaks juhindub amet oma töös sisemiselt seatud strateegilistest eesmärkidest, kus on periooditi määratletud ameti täpsemad eesmärgid, missioon ja visioon.












