Suunanäitaja KKK

Print
Siia oleme koondanud Suunanäitaja infopäevadel sagedamini esitatud küsimused. 
 
*Vastused avanevad tekstil klikkides.
 

2017. kevadel "Suunanäitaja - lastekaupade müüginõuded, ohutus ja turundus" esitatud küsimused ja vastused

Kes vastutab eestikeelse juhendi olemasolu eest?
Tarbija ees vastutab kauplus. Kaupleja saab seda nõuda levitajalt/importijalt.
Kas tootja võõrkeelne teave peab jääma nähtavaks pakendile tõlkega kleebise lisamisel?
Kauba märgistusel esitatud  algupärane teave ei tohi olla kaetud täiendava teabe, pildi või kleebisega või mõnel muul viisil. Kui muud moodi ei ole võimalik, siis on lubatud katta vähem oluline reklaamteave, mida ei ole kohustuslik tõlkida.
Kui on tegemist EL kaubaga ja eestikeelne info on peal, kas peavad olema märgitud Eesti importija andmed? 
EL kauba puhul piisab vaid tootja kontaktandmetest tootel.
Kas importija ja levitaja kohta info peab olema alati tootel märgitud?
Harmoneeritud valdkondade puhul (nt mänguasjad, isikukaitsevahendid)  on reegel, et kui tootja asub ühenduses ja toode on toodetud ühenduses , võib sellel olla ainult üks aadress (tootja oma) kui aga tootja asub väljaspool ühendust ja tooted laseb EL turule importija, märgitakse tootele kaks aadressi: tootja ja importija oma.
Ettevõtja üldiste kohustuste kohaselt peab  toote või selle pakendi märgistama tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii- või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab seda tuvastada, välja arvatud kui sellise teabe esitamata jätmine on põhjendatud. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus esindajat, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid importijale. 
Kokkuvõtvalt, siis üldiste nõuete kohaselt peab olema kas tootja (kui tootja asub EL-is) kontaktandmed või importija kontaktandmed. Üks kahest. Harmoneeritud valdkonnas aga mõlema kontaktandmed (nii tootja kui ka importija).
Kas levitaja importija info võib olla märgitud mujal kui pakendil? 
Toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt tuleb kontaktandmed märkida tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.
Milline on kaupleja kohustus ohtlikest toodetest teavitamisel?  Näiteks, kui on olemas konkreetsed kontaktid tarbijatest kellele ohtlik toode müüdi ja neid on personaalselt teavitatud, kas siis peab ka avaliku meedia kaudu teavitama?
Kaupleja kohustus on maksimaalselt viia info tarbijateni, et võimalikult paljude tarbijate käest ohtlikuks osutunud toode kätte saada. Kui on teada, et toodet on saanud ainult konkreetsed inimesed, kelle kontaktid on ettevõtjal olemas, siis piisab ka otse nendega kontakti võtmiseks.
Kui ohtlik toode on ostetud mujalt ja toode kutsutakse tagasi, kas müüja peab kandma kulud?
Jah müüja kannab kulud ning tootja peab kauplejale hüvitama vastavalt omavahelistele lepingutele.
Millised hoiatused peavad olema märgitud jalgratasetel? 
Esmalt on vajalik täpsustada, kas tegemist on väikelastele mõeldud jalgrattaga s.t mänguasjaga või suurematele lastele või täiskasvanutele mõeldud tootega ehk vaba aja ja spordivahendiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 57 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord § 1 lg 2 p 4 ja 5 on täpsustatud, millistele ratastale laienevad mänguasja nõuded ja millistele mitte.
Kui tegemist on väikelaste jalgrattaga ehk mänguasjaga, peab olema lisatud järgmine hoiatus: „Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtud kasutamiseks liikluses”
Kas beebi lutiketil peab olema hoiatus?

Kui ketile on lisatud mänguasi, siis liigitub see mänguasjaks.
Lutikettidele on eraldi standard - EVS-EN 12586:2007+A1:2011 Lastele kasutamiseks ja laste hooldamiseks mõeldud tooted. Rõngasluti hoidja. Ohutusnõuded ja katsemeetodid. Standardis on sätestatud nõuded märgistusele ning kasutusjuhendile.
Kui lutiketile on lisatud mänguasi, siis mänguasi peab vastama kõikidele mänguasjadele kehtestatud nõuetele.

Kui toode töötab patareidel kas peab olema märgis, et kasutada täiskasvanu järelevalve all?
Kui patareisahtel on korralikult suletav (avatav ainult abivahendiga nt kruvikeeraja või mündiga), siis mitte. Märgistuses peab olema ka info patareide vahetamise ja utiliseerimise kohta.
Kas ujumismadratsil endal peab olema märge, et kasutada täiskasvanu järelevalve all?
Jah, hoiatus peab olema eesti keeles nii tootel endal kui ka pakendil või kasutusjuhendis.
Kui vastavusmärgis on tehtud ühes EL riigis, kas teises peab seda ka veel uuesti taotlema?
Kui vastavushindamismenetlus on läbitud ja tootele on lisatud vastavusmärgis, siis seda võib müüa takistusteta kogu Euroopas. Kuigi kahtluse korral on nt tollil alati õigus toode piiril kinni pidada ning küsida pädeva asutuse hinnangut toote nõuetele vastavuse osas.
Millisel hetkel saab mingist muu lisaga tootest mänguasi nt. raamatute puhul (vidinate kaasa panek, papist raamatud, vanniraamatud, värviraamatud)? 
Mitmed erinevad tooted, mis muu hulgas omavad ka mängulist väärtust, klassifitseeruvad mänguasjadeks. Lasteraamatute puhul on Euroopa Komisjon välja töötanud juhendmaterjali, mis hõlbustab aru saada, milline raamat klassifitseerub mänguasjaks ja milline mitte. Kriteeriumid, mille alusel toodet hinnatakse, on erinevad nt lehekülgede arv, tekstilise osa ja pildilise osa vahekord, millises vanuses lastele, raamat on mõeldud, milliseid funktsioone omab, mis tootele juurde lisatud on jne.
Milline info peab e-poes olema riiete kohta kindlasti märgitud?
1) toote nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;
2) rõiva suurustähistus;
3) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel -siis peab olema lisaks eeltoodule materjali liik (naturaalne nahk, tehisnahk, naturaalne karusnahk, tehiskarusnahk) ning naturaalse karusnaha puhul looma liik)
4) juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus).
Kas nöör võib olla kummist rindkere vöö piirkonnas?
Standardi järgi on ainus tingimus, et pöörad oleks kinnitatud rõiva külge.

2015. aasta sügisel "Suunanäitaja-nõuded e-kauplejatele" esitatud küsimused ja vastused

Ettevõtja võib raha tagastamisest keelduda seni, kuni tarbija on asja tagastanud või esitanud tõendi, et on asja tagasi saatnud./slaidilt/ Kas võin oma tingimustes märkida, et tagasimakse tehakse alles siis kui tagastatud kaup jõuab kauplejani?
VÕS § 56-1 lg 1 : Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. 
Kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja VÕS § 111 alusel keelduda 56-1  lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ettevõtjal ei ole käesolevas lõikes nimetatud õigust juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale ise järele tulema.
Ettevõtja peab tarbijale tagastama raha kauba ja kättetoimetamise kulude ulatuses 14 päeva jooksul taganemisteate saamisest (varem 30 päeva)./slaidilt/ Millisest hetkest täpselt hakkab lugema 14 päeva?
Taganemisavalduse kättesaamisest ( VÕS § 56-1 lg 1)
Millisest hetkest hakatakse raha tagastamine aega lugema kui defektne toode on tagastatud ja defekt tuvastatud?
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mh taganemist. Lepingust taganemise korral toote defekti tõttu kohaldub seaduse üldnorm tagasitäitmise kohta( VÕS § 189 lg 1) Selle kohaselt peavad mõlemad lepingupooled tagastama lepingu alusel üleantud samaaegselt. Seega kui ostja on toote tagastanud, peab müüja tagastama raha mõistliku aja jooksul. Toote defektsuse tõttu taganemise korral ei määra seadus kindlat tähtaega, nagu see on ettenähtud konkreetse põhjuseta taganemise korral (VÕS 56 lg 1; 56-1 lg 1).
Milline on tarnetingimustes tagastamise kätte toimetamise kulu kui klient kasutab tagastamisel postiteenuse koodi võimalust, mida ettevõtja tegelikult ei ole pakkunud?
See on juba e-poe pidaja ja transporditeenuse osutaja vaheline küsimus. Kaupleja peaks transporditeenuse osutajaga sõlmima lepingu, mis vastab tema vajadusetele ja võimalustele. Praeguses olukorras jääb ka tarbijale ekslik mulje, et tagastada saab tagastuskoodiga ja kaupleja kulul. Tarbijale tuleb anda selge ja arusaadav teave kulude kandmise kohustuse kohta. VÕS 56-2 lg 3 kohaselt on võimalik kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud jätta tarbija kanda, kuid tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest.
Klient helistas, et soovib telefonitsi tellida prilliklaasid, mida on juba varemgi tellinud. Kas see on müük sidevahendi teel?
See ei ole telefonimüük, kuivõrd müük on toimunud tarbija algatusel, praegusel juhul nö. jätkutellimusena. (VÕS § 54-2 lg 3)
Tarbija ostab kinkekaardi kingib sõbrale, sõber ostab kleidi, mis talle ei meeldi ja ta  tagastab selle. Kas kaupleja peab tagastama raha?
Kuna kleidi ost sooritati kinkekaardi eest, tuleb tagastada lepingust taganemise puhul kinkekaart. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantud esemeteks on kinkekaart ja kleit.
Juhime tähelepanu asjaolule, et lepingutingimustele mittevastava (st. puudustega) toote tagastamisel kauplejale, peab kaupleja tagastama tarbijale raha kui on tasutud rahas. Kinkekaarti võib pakkuda üksnes tarbija nõusolekul. Seda seetõttu, et lepingulise mittevastavuse tõttu (puudusega toote puhul) ei ole mõistlik tarbija tehinguvabadust piirata ning mõjutada teda vastu võtma kinkekaart.
Kinkekaardid on ühekordse kasutusega. Kas tagastuskohustus on ostu summas või kinkekaardi väärtuses?
VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega peab kaupleja tagastama kinkekaardi, mis ostu sooritamiseks kasutati ning tarbija tagastama toote.
Kas e-kaupmees peab isikuandmete töötlemise põhimõte kirjeldusele võtma eraldi nõusoleku?
Kui e-kaupmees kirjeldab isikuandmete töötlemise põhimõtete all andmed, mis on vajalikud e-poe teenuse kasutamiseks siis võivad need olla kirjeldatud lepingutingimuste osana, millele klient annab nõusoleku. Eraldi nõusolekut võtta pole vaja.
Kui aga e-kaupmees soovib kogutud kliendiandmetega teha näiteks eraldi uuringuid või analüüse, peab sellisele tegevusele olema võetud klientidelt eraldi nõusolek.
Samuti peab eraldi nõusolek olema turundussõnumite, uudiskirja saatmiseks.
Kuidas käsitleda lepingutingimustes volitatud töötlejaid? Kui näiteks volitatud töötlejaid on palju ja need võivad tihti muutuda ja kui volitatud töötlejad on nimetatud lepingutingimustes, peaks justkui uue volitatud töötleja lisandumisel kliente teavitama uutest lepingutingimustest?
Lepingutingimustes võib olla viide eraldi lingile, mille alt klient volitatud töötlejate nimekirja leiab. Nii puudub vajadus igakordseks lepingutingimuste uuendamiseks ja klientide teavitamiseks.
Koolitusel tekitas elavat arutelu käsimüügis olevate tervisetoodete ja/või toidulisanditega kauplevate e-poodide delikaatsete isikuandmete võimalik registreerimiskohustus Andmekaitse Inspektsioonis. Nimelt sätestab isikuandmete kaitse seadus  § 4 lõige 2 delikaatsete isikuandmetena ka andmed füüsilise isiku terviseseisundi kohta. Sama seaduse § 27 näeb ette kohustuse registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsioonis.
Inspektsioon on arvamusel, et toidulisandite või teiste sarnaste tervisetoodetega kauplemise käigus ei edasta füüsilisest isikust tarbijad e-kaupmehele otseseid andmeid oma terviseseisundist. Seda enam, et tarbija võib osta toote kellegi teise eest. Inspektsioon delikaatsete isikuandmete registreerimist sellisel juhul ei nõua.
Kui aga e-kaupmees osutab lisaks tervisetoodete ja/või toidulisandite müügile  tarbijatele tervisealaseid konsultatsiooniteenuseid (kas e-kirja või telefoni teel) ning e-kaupmehe valdusesse tekivad tarbijate terviseandmed või haigusloo kokkuvõtted, on tegemist delikaatsete isikuandmete töötlemisega ja vastav tegevus tuleb registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. Vt lisa http://www.aki.ee/et/delikaatsed-isikuandmed.

2015. aasta kevadel Tallinnas toimunud Suunanäitajal esitatud küsimused ja vastused:

Millised on toodete märgistamise ja kasutusjuhendite nõuded reklaamkingituste puhul? Elektroonilistel  toodetel kasutusjuhend on juba kaasas ingl. keelsena, tekstiiltoodetel kasutus/hooldussilt tootel.
Üldised nõuded märgistusele ja kasutusjuhendite kohustuslikule olemasolule sätestab  tarbijakaitseseadus.  See  reguleerib kauba/teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. 
Reklaamkingituste puhul üldjuhul on tegemist olukorraga, mil   tehingulises suhtes on 2 äriühingut ning üks osapooltest teeb tooted tarbijatele/klientidele kättesaadavaks. Kuivõrd otsest tarbija- kaupleja vahelist tehingut ei sõlmita, vaid jagatakse tooted lõppkasutajale nö tasuta, on TKSi nõude kohaldamine komplitseeritud. 
 
Seaduse sõnastuses  peab tehniliselt keerukal, ohtlikke aineid sisaldaval või kasutamisel erioskust nõudvale kaubal tootja  poolt lisatud kasutusjuhend. Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde ja olema üheselt arusaadav. Ameti tõlgenduses on kaupleja kohustus tagada eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu. 
Tekstiiltoodete puhul tulenevad nõuded majandusministri määrusest nr. 68. Määrusega kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt pakutavad ja müüdavad tooted oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt.
Kas reklaamkingitustel on nõutav CE märgistus? 
Kui reklaamkingituseks on toode, mille suhtes õigusaktist tuleneb CE-märgise nõue, tuleb seda järgida (nt. helkurid). CE-märgis on toote ohutusele ja nõuetele vastavusele viitav tunnus. Toote nõuetele vastavuse seadus (ning ka üldine toote ohutuse direktiiv )  toob välja erisuse: toodet, mis ei vasta nõuetele või millele ei ole tehtud vastavushindamist, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see toode on varustatud selgelt nähtava ja arusaadava teabega, mille kohaselt toode ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Esitluse ajal peab toote esitleja tagama ohutuse. Muudel juhtudel tuleb lähtuda põhimõttest, et kättesaadavaks ei tohi teha/ turule lasta ohtlikke tooteid. 
Kas on andmebaasid, kus tuleb tooteid enne müüki registreerida?
Puuduvad andmebaasid kuhu kaupleja peaks tooteid enne müüki registreerima.