Reisiettevõtjate tagatise kohustusest 1. juuli valguses

Tänavu 1. juulil jõustusid turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võetiEesti riigisisesesse õigusesse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr 2015/2302.
 
Uus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv on maksimaalselt harmoniseeriva iseloomuga, sätestades reisijatele ette nähtud maksejõuetuse vastase kaitse olemuse ja ulatuse. Samas on liikmesriikidele jäetud kaalutlus- ja otsustusõigus maksejõuetuse vastase kaitsemeetmete osas.
 
Eestis jääb kehtima individuaalne tagatissüsteem, mis tähendab, et iga reisiettevõtja on kohustatud omama tagatist, tagatise piisavust hindama ja vajaduse korral seda suurendama nii, et tagatis vastaks turismiseadusega ette nähtud nõuetele reisiettevõtja tegevuse igal ajahetkel. 
 
Kellel on tagatise kohustus?
Tagatise kohustus on reisikorraldajal, reisivahendajal, kes vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal.
 
Ühe olulise muudatuse tulemusena tuleb reisikorraldajatel tagatise kohustuse täitmisel ja sealjuures tagatise piisavuse hindamisel ning reisijate poolt tasutud reisitasude arvutmisel arvesse võtta juba reisijate poolt reisivahendajatele tasutud reisitasusid. See tähendab, et reisikorraldaja tagatise kohustuse täitmisel ei ole enam erisust olenevalt sellest, kas reisikorraldaja müüb pakettreise ise või reisivahendaja kaudu ning kuidas on korraldaja ja vahendaja vahel korraldatud reisijate poolt reisivahendajale tasutud reisitasude edasi kandmine reisikorraldajale.
 
Eeltoodust tulenevalt ei ole alates 1. juulist reisivahendajatel enam tagatise kohustust, välja arvatud juhul, kui vahendatakse Euroopa Majanduspiirkonna välise reisiettevõtja koostatud pakettreise. Sellised vahendajad on tagatiskohustuslased, kuna nende suhtes kohaldatakse turismiseaduse kohaselt reisikorraldaja suhtes kehtestatud nõudeid. See tähendab, et Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendajal enam tagatise kohustust ei ole.
 
Turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatuste jõustumisel tekib uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol ning seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane.
 
Tagatise kohustusest
Tagatise peamine nõue jääb senisel kujul kehtima – tagatis on nõuetekohane siis, kui see on piisav ja ühtlasi vastab ka tagatise minimaalsetele kohustuslikele määradele.
 
Turismiseadusega on ette nähtud reisiettevõtja tegevusalad ning olenevalt reisiettevõtja tegevusaladest vastavad tagatise minimaalsed kohustuslikud määrad, millest madalam ei tohi tagatis olla isegi siis, kui reaalne vajadus sellises suuruses tagatise järgi puuduks.
 
Samas ei ole turismiseaduse kohaselt tagatise minimaalselt kohustuslikku määra ette nähtud reisikorraldajatele, kes korraldavad pakettreise Eestis. See aga ei tähenda, et sellistel reisiettevõtjatel puuduks tagatise kohustus sootuks, piisava tagatise kohustuse omamise nõue kehtib nendegi suhtes.
 
Nimelt on turismiseadusega ette nähtud, milliste kohustuste täitmise tagamiseks reisikorraldaja ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja tagatist omama peavad. Kusjuures reisiettevõtjad on kohustatud tagatise piisavust hindama ja seda vajaduse korral suurendama.
 
Tagatis on nõuetekohane siis, kui see on piisav, et selle arvelt oleks vajaduse korral võimalik täita järgmised kohustused. Esiteks, kõik reisijad reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada, eeldusel, et pakettreis või seotud reisikorraldusteenused sisaldavad reisijavedu ning seotud reisikorraldusteenuste puhul on seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja vastutav reisijaveo eest. Teiseks, pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste ära jäämisel tagastada kõikidele reisijatele nende poolt või nimel tasutud reisitasud, pakettreiside puhul ka lunastamata kinkekaardid.
 
Üheks oluliseks muudatuseks on see, et kui varasemalt pidi reisiettevõtja tagatis katma üksnes tarbijate poolt tasutud reisitasusid, siis alates 1. juulist peab see katma kõikide reisijate (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) poolt tasutud reisitasusid, välja arvatud juhul, kui pakettreis või seotud reisikorraldusteenused on ostetud üldlepingu alusel. Üldleping sõlmitakse ettevõtja ja oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku vahel ning selle esemeks on tulevikus pakutavad ja korraldatavad ärireisid.
 
Õigus tagatise puudumiseks
Turismiseadusega reguleeritakse juhud, mil reisiettevõtja võib tegutseda ilma tagatiseta.
 
Esiteks ei pea reisikorraldaja tagatist omama siis, kui pakettreis ei sisalda reisijavedu ja pakettreisi eest tasutakse reisiteenuste kogumi osutamise järel. Teiseks, seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei pea tagatist omama siis, kui hõlbustaja ei ole reisijaveoteenuse osutaja ja reisiteenuste eest tasutakse nende osutamise järel või reisiteenuste eest ei tasuta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale. Ühtlasi, kui reisivahendaja, kes vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreise, esitab tõendi selle kohta, et reisikorraldaja omab tagatist vastavalt turismiseadusega ette nähtud tingimustel ja korras.
 
Sellistel juhtudel on tegemist küll reisiettevõtjaga turismiseadusega tähenduses ja reisiettevõtja on kohustatud esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate, kuid tagatise omamise kohustus puudub.
 
Merli Siitan, tarbijakaitseameti turismivaldkonna jurist-valdkonnajuht